Aasta Ameerikas

mälestused usast tagasi tulekul.

heliddance — Tue, 26 Jul 2011 19:52:10 +0000

Lühikokkuvõte sellest ka, kuidas ma ära usast tulin. sellest on aasta möödas küll, aga hea meenutada, mõeldes, et täpselt aasta tagasi, 25. juulil käisime me paadiga sõitmas, vee ääres. hullult ilus oli, 3 päeva enne minu ärasõitu. siis ma hakkasin ka end ette valmistama pakkimiseks, eriti kaugele ma küll ei jõudnud, sest ma arvasin, et mul pole nii palju asju kui reaalsuses oli ning kõik jäi viimasele minutile.

vannitoast algas kõigepealt asi. Ma lükkasin pakkimist ikka edasi, leides endale vabanduseks, et ma tahan mingeid filme vaadata jm.
26.juulil saime naabrite basseinis lõpuks ometi ujumas käia, aga vesi oli rohkem kui külm. it was freezing.
lisaks võis Ryan meie poole tulla, istusime Lilly verandal ja vaatasime Lilianat nii nunnu

õhtul jõudsime minna veel ka Keageni pesapalli mängule Frenshipi staadionile. Tegime Maryga lolle nägusid. armas oli. tagasi sõites ma küsisin emalt naljatades. So mom what are we gna do this weekend? any plans? aga reaalsus oli, et ma tulin eestisse 2 päeva pärast. nii et minu jaoks polnud järgmist nv-st.
öösel pakkisin oma kohvrit hilja õhtuni, siis rääkisin veel telefoniga ja magasin, nii palju kui sain.
27.juulil, ehk siis viimasel päeval pidin tõusma vara, sest palju oli teha: mu pakid saata koju, eestisse, sest mu asjad ei mahtunud kohvrisse ära. siis pidime veel koerad viima juuksurisse ja mary ka psühholoogi juurde. pakkisin neid veel autos. ja kui mary ära viisime, sis parkimisplatsis ikka veel lõpetasin pakkimise.

siis postimajja ja saatsin eestisse ära. teenindaja oli mingi tõre mees. rahaliselt läksid pakid kalliks maksma, aga tol ajal mul hakkas juba see kõik üle viskama ja ma tahtsin lihtsalt nendega ühele poole saada, vahet pole siis palju nad maksid. kohtasin seal üht meest, kes, nähes mu pakke küsis keda ma eestist tean, ma siis vastasin, et ma elan tegelikult eestis, aga ma olen praegu võp ja lähen homme tagasi, selle peale ta ütles, et ta käib ‘every once in a while’ eestis puhkamas, et seal on nii ilus loodus ja hea.
siis käisime ka viimast korda walmartis, sain oma pildid kätte, see läks ka palju maksma, aga see on boonus, et ma sain palju pilte, eestis selle raha eest saaks palju vähem.
pärast seda ema viis mu Ryani juurde. viimane kord taaskord. Ryani ema oli eelneval õhtul öelnud, et aaw HEli ja ryan never went on an actual date. no sucks right…kõik olid nii mures minu pärast, et keegi seda enne ei märganud. ma olin nädalakese kodu arestis ka…see tingis ka selle. Ryani juures tegime veel teise video, salvestasime. eelmisel päeval olime teinud 12 minutise video..hilisemaks eluks, mis praegu vaadates tundub naeruväärne me olime nii rumalad..heas mõttes.
mingil ajal tuldi mulle järgi: stephanie ja babies ja jason, ryani juurde. ryan andis mulle oma lemmikteksad ja karu. ma andsin talle ka oma lemmik teksad (Skinny jeans) nagu te kõik teate, siis usa poisid suuremas osas ei kanna skinnikaid. aga hoolimata sellest ta nägi lahe välja. kuigi ma olen teda neid kandmas näinud ainult veebikast, skaibist.
kui me olime stephanie töö jaoks mingi hullult suure maja üle vaadanud, siis läksime sööma, sest oli minu viimane õhtu, mina sain valida kuhu me sööma läheme. ma valisin hea koha, aga sellevõrra kalli. Abuelo’s. parima mehhiko toit, kui keegi juhtub kunagi minema. mul oli veel valida on the border või rosa’s cafe vahel. aga ma tahtsin seda esimest. yumm. ja ma võtsin grilled jalapeno peppers with cheese and rice and beans…man suu hakkab praegu juba jooksma vett, kui seda näen., koos jalapeno ja kollase banana pepperiga.

ma olin terve kuu aega tahtnud, et mu juukseid blondeeritaks, kuna barbaral oli mingi spets komplekt, mis tegi juuksed kiirest blondiks…vesiblondiks. ja siis ema ütles, et kuna ma tahtsin, et mul juukseid värvitaks, siis nii me teemegi, aga me ei leidnud õiget värvi, siis kasutasime roosat ja rohelist. ja nad spreisid mu üle seal parkimisplatsis.
lisaks oli veel mingi sarnane asi nagu spaidermani võrk, ainult sprei kujul. päris lahe oli, käisime isa ja maryga veel world marketil ja kõik inimesed vaatasid meid, sest ma nägin välja nagu tulnukas. :d EMA küsis kui me tagasi tulime, kas meid ikka vaadati piisavalt imelikult isaga oli alati hea poes käia miskipärast, samamoodi emaga. mõlemad tegid alati nalja.

me myself and i
siis enne koju minemist oli veel Ashtoni poolt läbi minna ja viia talle kiri ära. ta oli shokeeritud kui ta mind sellisena nägi. ta kohe esimese asjana küsis…: what did you do with yourself?

ashton. <3 ajasime natuke juttu tema ja randolfiga, keda ma kutsusin rudolfiks, sest nii oli naljakas vaadata, kuidas tüüp läks närvi selle pärast.
Terve päev oli mul raske keskenduda ja kirju kirjutada kõigile oma sõpradele.

kõige ilusamat taevast saab texases näha.
koju jõudes ma jätkasin pakkimist, siis rääkisin ashtoniga telefoniga, mary aitas mul veel asju kokku panna, jagasin kingitused õhtul hilja ära, olin rumal et seda ka varem ei teinud. kell muudkui läks edasi, aga pakkida ja teha oli veel nii palju enne kui ma magama sain minna. ma polnud nädal aega korralikult magada saanud. nädala peale vast 15 tundi tuli ära või max 20 ja viimasel õhtul hakkas asi juba üle viskama, ei jõudnud enam. ryanile hakkasin kirja kirjutama poole 2 ajal kusagil, siis ta veel helistas mulle ja rääkisime päris kaua aega kuni ma korraks pikali heitsin ja telefoni otsa korraks magama jäin, ta rääkis edasi. ärkasin paar minutit hiljem tema kutsumise peale telefonist.. *heli heli heli* ja siis magasin paar tundi ning kella 6 ajal ta helistas jälle, siis oli juba hommik, 28.juuli. 2010 kui ryan helistas mulle, siis umbes samal ajal tuli ka ema sisse mu toa uksest ja küsis kas ma tahan minna pannkooke sööma välja. läksimegi siis. mul oli oma roheline yfu kohver. tahtsin veel pilti teha oma toast, aga isa oli juba koti autosse ära viinud. faaak…ja veel ma oleks tahtnud kaasa võtta seda usa kohta müntide kollektsiooni, mille ema üks õdedest oli teinud mulle spetsiaalselt, aga see oli nii raske, et ma ütlesin, et kui ma kunagi usasse tulen, siis võtan pärast kaasa. siis pannkooke söömas oli tore, aga kurb. isa ei saanud mind saatma tulla lennujaama, sest ta pidi tööle minema.

niisiis tulid mind ära saatma ryan, ryani ema, minu ema ja MAry, jakob ütles, et ta tuleb ka kui jõuab ja keegi lubas veel tulla, aga ilmselt polnud meeles. ma olin nii väsinud, et tegelikult ei hoolinudki eriti enam…tahtsin lihtsalt magada. see aga andis mulle energiat juurde. ma kandsin krooni…ja mul olid rohelised juuksed.

koos oma karu Ryaniga ma reisisin kodu poole.

randomness
dallase poole lennates sain tuttavaks ühe mehega, Ifany vm ja me oleme preaeguseni facebookis aeg-ajalt rääkinud. lend lubbockist dallasesse kestis mingi pool tundi kui mitte 45 min. ja see oli tore, et ma sain temaga rääkida. kui ma lennukist väljusin, siis seal oli mingi lahe mees stjuuard, kes naeratas ja ütles…i didnt know we had a royalty on board, you look pretty, princess see oli armas. ja veel sarnane oli chicagosse lennul. kui ma chicagos oma lendu frankfurti ootasin, siis tuli minu kõrvale istuma üks mees, väga kahtlane, nägi perverdi moodi välja. siis aga ühel hetkel, kui ma parajasti ryani kirja lugesin, siis see mees küsis mis mu karu nimi on, vastasin Ryan. ja siis ta rääkis, et ta läheb nyyd dubaisse, aga muidu elab usas, aga ta käib dubais tööl ja lõbutsemas. siis ta ütles, et ma peaks talle kirjutama emailile, kui ma temaga rääkida tahan või kui dubaisse lähen. tegin, nagu ei saanud aru või ei kuulnud, mis ta ütles ja vahetasin teemat, tema aga mõne aja pärast…”noh annad siis mulle midagi, mille peale kirjutada oma emaili aadress. ma andsin siis selle vastumeelselt talle, ise vandudes et ma ei kirjuta sellele mehele mitte iialgi. ta oli heleda halli peaga ja kiilanev. chicagost helistasin ka ryanile. saime rääkida 4 minutit kuni mul mündid otsa said. ostsin oma viimase usa dollarite eest kohvi ja mündid kulutasin ära, et dallasest emale telefoni voicemail jätta ja chicagost ryanile helistada. hea oli temaga rääkida. ryan peaaegu nuttis teisel pool kui kuulis et mina helistan ning kurtis, et lubbock tundub nii tühi ilma minuta. kahju. but i had to come home. mu usa viisa sai läbi 30. juuli, nii et saabusin tagasi eestisse 29. juulil. chicago lend kestis läbi öö. ma olin mingite prantslaste kõrval, kes polnud väga jutualdid, ainult vatrasid oma prantsuse keeles. öösel sain lõpuks ometi magada, lennukis. telekast jooksis mingi saksa keelne film, mingi chick flick, aga ma otsustasin et kuna ma sellest keelest niikuinii aru ei saa mitte halligi, siis ma pigem magan. frankfurti jõudsime saksa aja järgi mingi…hommikul 9 ajal umbes, siis mul oli umbes 4 tundi aega tallinna lennuni, vaatasin ringi ja istusin. sakslased olid minu arust pisut nagu ülbed inimesed, et kogu aeg jõllitasid mind. väga veider oli siis lõpuks sain oma lennule tallinnasse ja kui lennuk maad puudutas, siis oli hinges mingi väga ülim tunne. siis kui jõudsime sinna baggage karousseli juurde, siis ma nägin teiselt poolt oma perekonda, ma isegi ei suuda uskuda, et ma olin tol ajal nii pöörane, et hakkasin karjuma ou my gosh ou my gosh ja hüppama suurest rõõmust, kuigi aega veel oli, et oma kohver kätte saada.

ülim

minu armas roheline kohver.
esimesel ööl läksime magama alles mingi 6 ajal hommikul, lihtsalt rääkisime ja lollitasime.
kõik tundus nii väike, küsisin emmelt kas meie köök on olnud kogu aeg nii väike.

ryani fave pükstega…vähetähtis
lennujaamas oli mul vastas Piret, emme issi, Hille, mu tädi, Marit ja Yfust Mari. sees oli selline kohutav eufooria. kõik nutsid mind nähes…
siis läksime mu sugulaste juurde..ja jõime shampust, hea oli aga pärast esimest klaasi ma tundsin nagu oleks juba mingi pool veinipudelit üksi tühjaks joonud, tundus nagu oleksin purjus. siis naljatasin, ütlesin, et imelik ma olen vist purjus. naljakas oli. väljas polnud just väga soe, aga mul oli palav ja kuna mu sugulastel on bassein, siis ma tahtsin kohe ujuma minna, vesi oli vb vaevalt 20 *C kui sedagi, aga ma ei hoolinud.

ja pärast seda on eluke veerenud niimoodi edasi, with ups and downs nagu öeldakse. see aasta on kujunenud väga stressirikkaks, kogu aasta oli ainult trenn, kodu ja kool ja nii edasi. kuni vaheajad päästsid.

xxx

What has changed within the year in here, Estonia? :) -a lot

heliddance — Tue, 26 Jul 2011 16:43:00 +0000

Paljud on öelnud, et kui sa käid vahetusaastal ära, siis sinu teine vahetusaasta algab alles siis, kui jõuad tagasi Eestisse. ja ma võin seda tunnistada, in fact it does. Ma mõtlesin teha jälle mõne postituse siia vanasse, nii tuttavlikku blogisse. Mäletan, kuidas ma raiskasin päevi, et saada blogi postitusi valmis ja loogiliselt võttes ka, kui ma polnud tol ajal veel nii hea kirjutaja ka, siis võttis kaua aega. Ma olen pooleldi, või no veerandi saanud valmis oma SKRAPBOOKIst. mõtlesin seda teie kõigiga jagada. piltide näol

minu skrapbook.

1.lk, sissejuhatus

2.-3- lk PROM <3

mõlemad leheküljed eraldi

sweet memories

Usa BF/ BBF

terve lk Ryanist

lk 4.-5. koooooool on kool on kool on kool

mata klass, quillermo, Abbi. <3

hispaania keele õpetaja, mata õps, kriminaalõpetus

6.-7.lk

el vacacion to Jamaica, Mexico caymani saared

ema õde oli hullult kade, et ma sain sellise ilusa pildi kameeleonist, kuigi mul oli tavaline digikas, tal peegelkaamera piraatidega pildid

8.-9. lk

MISAKI <3

Mary lõpetamine

Malte, Piret and Matt.

Jakob, Lamar, Matt. nende lõpetamisel

10.-11. LK

minu koerakesed minu vahetusaasta jooksul. Naljakas on see, et ma kirjutasin oma ankeeti kui ma hakkasin vahetusaastale minema, et koeri ei tohi olla kodus, kass võib elama jääda. selle peale mu area rep saatis meili, mis mõttes kass võib elama jääda….kui ma usasse jõudsin, siis oli majas 6 puudlit. ja aasta lõpus oli 3 koera. sweet. aga ma pole kunagi tundnud koerte vastu suuremat kiindumust, kui siis, sest endal mul eestis koera pole, on ainult kass.

Misaki ja Mary sünnipäeva kaart mulle.

minu kaks inglikest. baby Ryani oma on alles valmimas… keageni ja kerrigani omad pole ka veel päris valmis. lk 12-13

talle meeldis Selena Gomes ja Miley Cyrus. aka Hanna MOntana

Vaieldamatult tulevane usa jalka ja pesapalli kuulsus. Jason on ta treener.
ja nii kaugele olen ma praegu jõudnud. kuigi pilte on tohutult palju veel, mida saaks kasutada.

<3 ….

so life is a flower, if you make it one. but mostly it may be a BS.

heliddance — Wed, 22 Dec 2010 20:48:12 +0000

Niisiis viimane nädal Usas oli kohutav kui nii lihtsustatult öelda ja see kokku võtta. Igatahes… pärast seda kui me olime järve ääres käinud ühel nädalavahetusel, siis nägin baby Ryanit ja Dustinit viimast korda. Ma ytlesin Dustinile, kui nad hakkasid ära minema ja ma neid olin juba kallistanud, et dont worry about that, i will be back soon, u cant kill the weed ( see oli naljaga öeldud.) i love you, brother. Ill see you soon. Ma ei uskunud, et see lause mulle nii sydamesse läheb, aga see juhtus, kui nad olid ära sõitnud, siis ma nutsin. Dustin vastas mulle, et i love you too, sister. Ma ei näinud teda selle aja jooksul kuigi palju, aga selle eest oli ta ka mu parim vend nagu ka kõik teised. Ma ei tahtnud mõelda lahkumisele. sellepärast ma elasin nii nagu ma ei hakkaks kusagile minema. Pakkimist alustasin lolli peaga alles kolm õhtut enne äraminekut, mis oli totaalselt vale samm, sellepärast, et yhel õhtul ma pakkisin kusagil kella 3ni öösel ja siis päeval olin tööl emaga ning siis päeval käisin Ashtoni ja Jakobiga väljas ja õhtul hilja hakkasin jälle pakkima, lisaks pidin veel Ryaniga rääkima ja pakkima ning koristama ka. Lõpptulemuseks oli stress. kohutav stress. Teisipäeva hommikuks olin ma juba stressis pmts.ma arvasin et mul pole nii palju asju kui reaalsuses oli. Ning muidugi ei mahtunud kõik ka kohvrisse ära. niisiis pidin selle napi ajaga ka otsustama mida kaasa võtta, mis jätta. KOHUTAV!!!

Ryan writing an assignment to my journal. <3
niisiis jäudsin veel ära käia ka Kalebi ja keageni pesapalli mängul. Te ei tea, mis tunne sees valitseb, kui pead oma asjad kokku pakkima, et ära minna, võtta kaasa kõik oma elu ja mälestused ning lahkuma lihtsalt, teadmata kõikide nende saatust, kes maha jäävad. See ei ole lihtsalt niisama, et oh ma võtan oma kolm asja ja kohvri ning siis nii lähengi koju, tagasi Eestisse. Ei see ei ole mitte üks gramm, kerge. Sellepärast ma ilmselt tahtsin seda valu edasi lükata. Minu jaoks oli see äratulek nii kohutavalt raske, sest mu kolm babiet jäid sinna maha lisaks kogu ülejäänud perekond ning sõbrad. Kord, kui Kerrigan ning Keagen olid öösel meie juures ja ma hakkasin oma asju kokku panema, siis olin oma vannitoas ja rääkisin Ryaniga ning ühel hetkel ütles Ryan midagi ning ma hakkasin hysteeriliselt nutma. Siis tuli Kerrigan vannitoa uksele ning lihtsalt seisis seal ilma midagi ytlemata. Yhel hetkel ilmus ka Keagen sinna ning siis Kerrigan kysis et Heli whats wrong? Did ryan brake up with you? Ma vastasin sellele no of course he didnt brake up with me. Aga ryan arvas esialgu et ma naeran, kuid talle jõudis ysna kähku kohale et ma nutsin. Siis ma ytlesin Kerriganile selgituseks, et im not gna be able to see yall. KEagen vaatas mind ja ytles selle peale et yes you are, Heli. See lause kummitab mind praegugi. Kerrigan aga ytles selle peale, et no, KEagen she's not, cause shes leaving on wednesday. Niisiis ma kallistasin neid seal ja tundsin juba kuidas ma neid igatsema hakkan. Magasime Kerriganiga minu voodis nagu alati. Tavaliselt ta magas Misakiga koos alati, aga myyd siis minuga. i love my 3 babies.
Lisaks juhtus veel yks vastik asi, mis mind praegugi kohutavalt meeleheitele vahel ajab, nimelt kukkus mu hard drive, ehk siis arvutiväline kõvaketas maha ning kõik pildid kadusid ära. Ehk siis see lihtsalt ei läinud enam tööle. Ma nutsin selle peale ka päris mitu päeva.
Ma siin kirjutan, et ma nutsin selle ja teise asja pärast, aga mitte kogu aeg muidugi, kuigi enamus ajast oli kyllaltki masendav ikka olla kyll. Uskuge mind, sealt äratulemine on kõik seda nuttu väärt. (:

selline nägi mu tuba välja veel eelmisel õhtul enne kui ära sõitsin.
Viimane täispäev Lubbock Texases oli päris masekas. Ema võttis niisiis end töölt vabaks selle pärast, et mind ringi vedada. MEil oli päris tihe graafik. Hommikul juba hakkasime minema. Mul oli vaja ära saata oma kolm pakki koos riiete ja muu kraamiga, mis enam ära ei mahtunud kohvrisse. Ma räägin, et ma ei oska vaadata ja arvestada seda, kuidas ja kui palju mul asju on. Siis kõigepealt läksime 4th streetile ning viisime Mary teraapiasse, sest tal on depressioon ning psyhholoog aitab tal sellest lahti saada. Pärast seda parkisime auto parklasse ning ma pakkisin oma pakid ära, sest eelneval ööl oli isegi läinud mingi kella 4ni pakkimisega. ( dont jugde me, thats not my fault, ppl).

mina oma pakke pakkimas, samal ajal kui ema räägib telefoniga, klatši, klatši klatši. hahha. ukse sõitis keegi mõlki juba ammu aega tagasi.

samal ajal kui ema oli walmartis, olin mina Chibe ja savannaga autos ning valvasin neid, ning kirjutasin Ryanile kirja.
siis walmarti, kust ema ostis Chasele yhe madratsi ja veel midagi, et need siis saata talle afganistaani kuna neil pole seal mingeid erilisi mugavusi. SIis ma saatsin enda oma ära, samal ajal ema pakkis väljas, postimaja ees chasele pakki. Enne veel hyppasime korraks läbi Taco Bellist ja ema ostis mulle cheece ja bean burrito. ( see on parim asi terves ilmas, mida ainult texases saab…see on eriti hea selle kuuma kastega, ma tavaliselt panin hästi palju sellele burritole seda kastet peale. yuuummmmmyyy )

yummy
pärast seda aga, enne postimajja minekut viisime koerad barber shoppi, kes teevad neile soengud ja lakivad kyyned ning teevad mingeid kirpude vastaseid syste.
Mary koos chibega koerte juuksurisalongis.
postimaja ees siis hakkas ema chasele pakki pakkima. see oli nii naljakas, kuigi jällegi stressirikas. Siis ma viisin oma kolm pakki postimajja sisse ning seal oli päris palju inimesi. Juhuslikult oli minu ees yks mees, kes läks minust ette kuna mul oli mingi paber täitmata. Siis nähes,et mul oli kirjutatud pakkide peale Estonia, siis ta hakkas minuga rääkima, kysides et keda ma tean eestist. Ma ytlesin siis, et ma elangi eestis, aga ma olen ainult oma vahetusaasal praegu ning lähen mõne päeva pärast tagasi eestisse ka. Ta selle peale siis ytles, et ta käib ka ikka iga suvi või yle suve eestis. Mul jäi suu lahti ning ma ei osanud suurt midagi selle peale öelda, lihtsalt rääkisime ning siis ta pidi ära minema. Mina sain oma pakke saatma hakata. Seal oli yks mees, kes käitus minuga väga inetult ning sõimas mind, sest ma ei saanud miskist asjast aru. Siis suure vaevaga sain need kallid pakid ära saata ning saime edasi minna.

ema
Siis oli kell juba nii palju, et ma tahtsin minna veel Ryani juurde. Ma olin nii stressis, sest mul oli veel vaja pakkida natuke, aga tahtsin oma kullakest ikkagi näha.
Lubbock. Marcha Sharp freeway. the way to ryans place.
Siis olime tema juures ning tegime yhe video ka, tuleviku jaoks. seal sain olla ainult umbes pool tundi, sest läksime veel jasoni ja stephaniega ning kogu ylejäänud perega välja sööma.

häälestab kitarri.

meie.

Ryan kinkis mulle selle karu.

My two babies.

selline ”väike” maja, mida me vaatamas käisime.

MIna ja kerrigan. mu näo nahk oli tol ajal nii kole, ilmselt sellest, et ma sõin palju rämpstoitu sel ajal ning ka kk oli teine, ilmad olid palavad. Läksime Abuelosse. See on mu lemmik koht, kuigi kallis, aga selle eest hea. Siis kui juba sõitsime, siis oli nii kurb. enne käisime veel vaatamas yht hullult suurt maja, mida Steph myyb kellelegi, kuna ta on maakler.Jooksime Keageni ja Kerriganiga seal sees ringi ning siis läksime Abuelosse, kus ootasid ema isa, mary juba ees.

minu toit. parim osa on see banana pepper. see on yldse fried jalapenos with cheese dip ou my gosh how great that food is. maan. i friggin love it.

jason ytleb midagi emale,midagi naljakat. my mom, keagen ja jason. at abuelo

pärast värviseanssi.
Sõime seal ning olime niisama. kuni ema andis mulle kirja ning kallistas mind. siis oli minu murdepunkt. Ma hakkasin nutma ning Kerrigan tuli minu juurde ning kallistas mind ning me nutsime seal koos, kehekesi. Nägin et kõik teised pyhkisid ka pisaraid minu perest. Lihtsalt see emotsioonide vool, mis mind valdas, oli meeletu. Seisime seal kerriganiga mingi 1o minutit ning lihtsalt nutsime.
siis kui lõpetanud olime, läksime välja, kerrigan ikka nuuksus veel, poisid juba jooksid eest ära. muidugi oli kerriganil kahju, et ma ära lähen, sest me saime nii lähedasteks temaga. Siis kui me auto juurde jõudsime, siis nad hakkasid mind kaunistama, minu juukseid roheliseks ja roosaks värvima. Ema ytles, et sa ju tahtsid värvida oma juukseid, nii siis ta tegigi seda ning nad lasid mulle peale mingi sellist asja, mis oli valge, kummine. nagu sellel pildil. Sisi kui me seal lõbustsesime, siis tuli kaks naist meie juurde uudishimust ning kysisid et mis meil siin toimub, mis me tähistame…me siis ytlesime et ma lähen ära…keagen hakkas nende poole minema, aga need naised said aru, et et ta tahtis neile ka seda peale lasta. naised ehmusid ning hyppasid paar sammu tagasi.

Stephanie teeb minust pilti. i love them. ma olin roheline nagu tulnukas.

Kerrigan on naljakas oma roosade näppudega.
nad kaunistasid mu keha ka värvidega ära, öeldes, et kui juba, siis juba. Sisi käisime isa ja Maryga veel Market Streetil ka ära ning naersime nii palju, sest kõik inimesed vaatasid mind kui tulnukat.
ema kysis isalt, et kas ta on võimeline minuga koos minema poodi. ;D
enne kojuminekut käisime korraks läbi Ashtoni poolt, sest ma tahtsin talle oma kirja ja pildi anda. Siis kallistasin teda ka viimast korda. nii kahju oli. aga ema ja isa viisid mu spets tema juurde. kuigi see jäi tee peale osaliselt.

Ashton, sweetheart!!! i love him!!!
Sellel õhtul oli kohutav, ma koristasin, pakkisin ja tegin muid asju, rääkisin Ryani ja Ashtoniga ning muretsesin, kuidas ma suudan ära kirjutada kõik need kirjad, hyvasti jätta ning ka ära minna ning see kõik siia jätta.
pakkisin poole 3ni siis samal ajal rääkisin ryaniga ning uinusin telefoni otsa nii kui heitsin pikali. kell 3 läksin magama ja magasin 6ni. Siis helistasin talle uuesti ning rääkisime jälle ning pakkisin veel natuke.

07-28-2010 was the date when i left Lubbock, TX.

Hommikul ärkasin kell 6 kui ma rääkisin telefoniga. Siis tuli ema minu tuppa ning kysis, kas ma tahan välja pannkooke sööma minna. siis ma rääkisin ryaniga ikka veel ning kui kõne ära panin, siis hakkasin nutma, ema tuli minu kõrvale ning lohutas mind, et pole hullu midagi. Siis panin end valmis ning läksimegi. Kirjutasin tee peal veel emale ning isale kirja pluss Mary. ma ei jõudnud kõike kaasa võtta, kõigega hyvasti jätta. Välja sõitsime nii, et ma mõtlesin, et keda me siis kuhugi ära hakkame saatma. Jõudsime ihoppi ja ma sõin sealset beekonit ning muna, mis on tehtud munapulbrist ning pannkooke, mis on tehtud buttermilk’st ehk siis piimapulbrist. nad on maailma parimad, texas made. jooksin edasi tagasi ning siis isa jättis minuga hyvasti kuna ta pidi minema tööle. erakorraline. siis lennujaama, kus hiljem ootas Ryan ning ryani ema.

Ryani ema kallistab Maryt. minu ema esiplaanil. siit pole aru saada, kui punased olid kõigi silmad.

my everything. Ryan, mom, Mary, ryans mom.
mul oli aga jätte närv sees. ma olin segaduses. panin oma krooni pähe ning siis check innisin oma kohvri, mis oli palju yle ning mu kaart ei töötanud. siis ema tasus mul selle summa. suur suur aitäh talle. siis oligi aeg aga ära minna. nutsime kohutavalt palju ja Ryan ka. Ma tahtsin midagi eriti crazyt teha enne äraminekut, aga see ei õnnestunud, sest ma olin selle jaoks liiga kurb ise. siis oligi viimane kord neid näha ning ma läksin check inist läbi, võtsin oma kossid jalast ära ning sain läbi turvaväravate.
8.15 läks lennuk. Ryan lubas ära oodata selle aja kui mu lennuk väljus ning siis lahkuda. Hiljem kuulsin, et Ryan oli kaks päeva pärast minu lahkumist olnud täielikus masenduses. Minul veel esialgu polnud suurt midagi.

last view for LUBBOCk, the same airport from where i started my exchange year.

Lbk-i lähedal.
lennud:
Lubbock- Dallas ( helistasin emale) sain yhe huvitava mehega tuttavaks.
Dallas-Chicago
Chicago-Frankfurt
Frankfurt-Tallinn

See on see mees, kellega me 52 minutit sõitsime koos Dallasesse ning meil oli rääkida nii paljust.

järgmine kord räägin mis edasi sai…

Vaata lisaks pikemat kirjeldust viimsest päevast USAs. (inglise keeles)

http://helithesunshine.wordpress.com/2010/08/02/hellooo-here-is-heliii-aka-miss-sunshine-lol/

love yall!!!

lover, lover lover, you dont treat me no good no more, by Jerrod Niemann.

heliddance — Tue, 21 Dec 2010 18:12:30 +0000

Kool. Minu Lubbock Cooper High School.

minu track ja fieldi treener coach Kat.

minu bioloogiaõpetaja Coach Parr. ( Kent Parr.)

i wonder sometimes…miks on ta silmad nii kurvad kui ta vaatab igale poole…see on minu Michael, Michael Robertson, kellega ma esimese poole aastast osaliselt käisin, ehk siis jõulude ajal. ta tundus lahe, ja tal olid taevasinised silmad, ma ei tea kuidas ma temasse yldse ära armusin??? ja ta käis palju kordi meie juures ka seal, ema sai ka teda näha. tuttavaks saime DECA klubis.

Wilbur.

Abby. te amo, chica.<3

Haily, (Clemens) cheerleader, ilus ja kantritüdruk, kandis palju kauboisaapaid ja selles stiilis riideid.

Sergio, minu inglise keele klassis, ta oli hästi vaikne, aga Abby sugulane ja ta oli ka lahe ja armas.

normaalne koolilõuna, misaki kirjutab mulle midagi käe peale ja Ryan ning mina niisama lollitame nagu alati;D

Sabrina ja Ryan. järjekordselt koolilõuna.:D muahh.

Nick (nicholas ocha) temaga me võistlesime alati ajaloos kumb parema hinde saab, kuigi ega me kunbki eriti ei õppinud töödeks kunagi. just love this funny guy

Victoria, üks kaksikutest, nad on niiiiiiiii nii sarnased õega. career studies class ja keyboarding.

Justin…väga tore ja nunnuuu:D

Nick ja Joey (?) kui mu mälu mind alt ei vea, siis on ta nimi Joey…dang it, kuidas ma saan neid nimesid unustada.

Miss Ferris, mu BCIS ehk siis arvutiõpetuse õpetaja. väga erilised tunnid olid…mäletan siiani kuidas powerpointi esitlusi ja wordi ning exceli dokumente vormistada tänu temale.

Daniel, ka üks tsill vend, ajaloo klassist. Nalja sai kogu aeg.

Sabrina.

mr. Little, tema kohta liikusid koolis igasugused veidrad naljad, kuna ta nimi on Drex Little ( nagu Durex, kui valesti hääldada…) ja ta alati ytles mulle tsau kui mind koolis nägi. :d sweet old man. D

Adam, trackist, nunnuuuu :* ja minu hea sõpa

Ronnie, minu sõpaa…nunnu ja lahe usa ajaloost.

Minu lubbock cooper HS

NIck, oskab väga hästi kitarri mängida ja on omapärane poiss.

Jesse, kiriku rahva hulgast, i used to have a big crush on him, ma kirj talle kirja ka ja ta oleks peaaegu nutma hakanud, kui kuulis et ma ära lähen, ta oli selline tagasi hoidlik, aga mitte tagasihoidlik, ta teadis oma piire, ja meil oleks isegi midagi olnud, aga…

mata klass, esiplaanil Ryan taga kõik ülejäänud klass…

geo õpetaja mr. Enloe, aga mitte minu…ja ta alati tegi mulle nalja ja kutsus mind, kas hey my texan girl, how do u say hi..ja see on howdy folks ( spit on the floor. lmao) nii naljkakas

Tiffany lahe tsikk, aga bi sexual.

Jasmine. minu career studies class…ta oli nii ilus ja alati oli tal mingi omapärane detail enda juures.

Lucas Morrisson, seemed cool guy for a while, but later i knew he was a player. nagu härjapõlvlane näeb ta siin välja. ( leprahorn)

Maryga hoiame misaki isa ja õe tulekuks silti welcome to texas jaapani keeles. Matt töö juures tegi selle suht kiiresti valmis.

liliana baby girl muahh

MIchael Leonard, he was like Marys lil bro. Sweet guy, my frann.

my dear Brisa, sweetheart. i love this girl soooo dang much
MISAKIS LEAVING PARTY

Malte ( germany)

quess it says it all..

Ryan and Chris afro. <3

nii nunnu kook MIsakile

pilt minu tagaaiast.

lihtsalt nii nunnu pilt. Chrisist.

Tonya ja Malte.

Nunnud

my man…koos Lilianaga, tüdrukutirts ise tatis tal süles olla:D

George, Tonya ja Misaki

see juhtus PIretiga misaki lõpupeol ;S

mi mama.

mi papa. mis padres.

misaki ja Mary <3

Yukata ( kimono) day. yayyyy*

Dragan, poiss makedooniast, kes tegi meile meie tatokad, ta oli nii nunnu, sain ta FB ja i was so obsessed with him. muide meile ta tegi palju odavamalt, laua alt nö ja siis teistelt kysis selle võrra jällegi rohkem. ta oli nunnu. it was maybe bc i was so so pretty ::Dmmuahh :*

minu tatokas, mille Dragan tegi, kestis 15 päeva ( three h and 3 stars symbolize heli hille and helje are my parents three lil stars )

misaki tatokas. Ta on Usa fänn.

Ayumi tatokas.
Mary omast mul kahjuks pole, aga ta tahtis omale Mary ja Britta esinimetähtesid ja lesbide märki omale randmele. Dragan tegi talle spets just tatoka šablooni selle jaoks.

siis kui mind maeti liiva alla Jamaical.

My precious sister Misaki

jälle meie <3
KIRIK

mina ja Dai. ( vietnam)

MIsaki ja Dai

Misaki koos Heaven’i ja Gracie-ga.

kirik enne service algust.

mina ja Dai

April ja Chad( pastor ja ta naine ) taga John MIchael Getz ( käis Austraalias missiooni reisil).
k bye now.
love yall.

Just life and friends give you the very best experiences you need in your life. :D

heliddance — Tue, 21 Dec 2010 16:48:02 +0000

kruisil kui mul oli see õlg ja tiss ka ära põlenud, pildilt on näha osalt seda

Jamaican Dream.

Jamaical.

mina ja Kerrigan

me oleme nii ühte nägu temaga.

kas ma olen teile Blakest rääkinud, arvatavasti kyll, mingi sada korda ja igas võimalikus kohas, usutavasti. igatahes räägin siis lühidalt, et Blake oli lõpus seal minu parim sõber, ausalt, ta oli niii nii heal lihtsalt, et seda ei oska kirjeldada. ma hakkasin teda niimoodi lihtsalt armastama. Ta oli 9.klassist peale narkosõltuvuses ja siis selle ajani kuni ta vanemad ta saatsid võõrutusravikliinikusse, sealt ta sai ilusti välja ja pidi tööle minema. ja seal me siis kohtusime, sest ma aitasin ema tööl, lisaks sain hulga nalja ja hea seltskonna veel peale kauba. temaga me saime naljatada ja ka käisime mõndades kohtades koos, kui oli mingi tööalane. enne viimast päeva tööl kui ta hakkas ära minema, siis ma kysisin temalt, kas ta kirjutab mulle kirja ka, ta ytles et kui ma tahan et siis ta ikka kirjutab, siis ma ytlesin et otseloomulikult. ja ta tegigi seda, kirjutas mulle kõige armsama kirja eales. nuuks nuuks, ma igatsen teda väga!!!

sellega oli selline naljakas lugu, et see tekst on kirjutatud seina peale…kunagi me töö juures liigutasime neid kappe sealt eest ära, et need mujale viia, siis aga mul tuli mõte, et kui me uued paneme asemele, siis jäädvustaks midagi…ja kirjutasime seina peale mustade markeritega, Blake kysis kas me kirjutame kriitidega, ma ikka, et eii markeritega, pärast saime pahandada ema käest…ja pidime traatharja ja bensiiniga maha kyyrima.

Liliana. ta on lihtsalt niiiiiii nunnu.

kas ma olen teile veel rääkinud sellest võrratust naisest,Sandyst, kes sellel pildil on minu kõrval. ta on lihtsalt parim. temale ma sain alati usaldada igasuguseid asju ja ka suhtenõu. nt ta õpetas mulle mida tähendab MILF ja GILF hahha ja siis rääkis avalikult meile oma üheöö suhetest ja muudest asjadest. tema sai mulle selle kuu aja jooksul ka parimaks sõbraks. kirjutasin talle ka kirja enne kui läksin ära. Ja jätsin talle ka pildi endast. temalt ka fraas, man look with your man eyes. ja shoot the monkey in the butt with the gun
janice töölt andis mulle ka lupiini seemneid, lupiin on texase rahvuslill. nii armas temast. (bluebonnet)

Tyler, kes Hillesse Facebooki kaudu ära armus, üritab siin olla nagu Robert Pattisson. hahah nii nunnu. ta sai ka mu parimaks sõpaks tänu Ryanile, Tyler alati sõitis ringi oma punase mustangiga. pluss tal on veel sixpack…yummmyyy…:D Ryan oli tema peale alailma armukade minu suhtes, arvates, et Tyler lööb mulle kylge. but that was BS. kord kui olime ryani maja ees ja siis pidi ryan korraks tuppa jooksma, siis ta ütles mulle et ma kaasa läheks, aga ma ei tahtnud ja pealegi ta käis ju ära aint korraks ja kui ta tagasi tuli, siis tyler just näitas mulle autos midagi nii et me olime nö ninapidi koos ja kui ryan autosse tuli, sis ta solvus meie peale. läks natuke aega ikka, et teda tagasi saada samasse meeleollu. thats kind a dumb. D:

Tyler ja Ryan, taga on Taylor, ryani väikevend. ma ei mäleta mis selle mehe nimi pildil on…aga ryan ja ta on sarnased kyll…kuigi pisut feil on siin…

mina.

Kerrigan ja mcHenna, Stephanie tädi tütar. (ära hellitatud tsikk)

Mikey, kes alati kutsus mind whats up essay…:D LOVE HIM!!!

jälle üks parimatest, respect man. Ta tahab saada vene keele filoloogiks.

Ashton ja Jakob.

Promil, koos Bobby ja Davidiga… šikk!!

Dai ja misaki, olid yksteise promi deidid.

Thats me, in DECA club.

Ashton, samal ajal kui ta minu yhe sõbraga rääkis ja lihtsalt võttis mul telefoni käest ega andnud tagasi…

minu mata klass…arvatavasti mul on siin juba nende pilt, aga mis siis…mulle meeldib see ikka…
alt siis…Kyle, Eric (retard), Andy Gonzales ehk siis Andy G.
teises reas. (vasakult) Hannibal, April,Brittney, Abigael Luna, Brook Chance, Ty, Kailyn.
kolmandas reas. (vasak) Zachery, mina, Dillon, Audra.
neljandas reas. Emorrette, Cory, Terrance.
üleval reas.Alexis, Jasmine ( J.P nagu mr. Johnsson teda kutsus), Beaux West, Guillerma Rodriques ehk mulle kui naabrina Queermo.

Jakob ehk lihtsalt Jake, keda ma kutsusin oma freshmaniks ja tema alati kutsus mind hey junior, kui koolis üksteist nägime. love him.

Brisa. ühel jäerjekordsel chips n’ queso classes, kus me toome midagi kooli, kypsetame ise või tellime pitsat ja siis vaatame filmi ja on niisama tsill. Enamasti õpetajat pole.

Audra.

Tonya kõige armsam tydruk terves maailmas. (:

Garrett, minu üks hispaania keele partneritest ja nunnukas. :*Garrett Dewbre.
Ralphie…Ralph Kennedy. Oli mu USa ajaloo klassis, nunnu.

Kailyn, hästi tore tüdruk, aga pisut mehelik. Usa ajaloo klassist.

Mrs. Weathers, ehk siis DOnna weathers, mu usa ajaloo õpetaja. Hästi megahyperlahe õpetaja. ainult head mälestused.

Mason, mu career studies klassist ja veel keyboarding. hullult lahe ja lõbus buddy.

okey dokey. i love yall ja järgmise postituseni. muahh!!!

Going by the Buffalo Springs Lake.

heliddance — Tue, 21 Dec 2010 15:29:40 +0000

see oli niiiiii nii lahe, uskumatu lausa.

baby Ryan, koos oma isa ja minu vend Dustiniga. Ryani nimi on tegelikult hoopis Nicholas Ryan, aga kõik kutsuvad teda lihtsalt Ryaniks.

keagen ja Ryan lähevad koos Dustiniga kaasa, et paat madalamas kohas vette lasta, kus on selleks sobiv koht.

seal paadi taga on tube, selline kummist rõngas, millega eestlased tavaliselt lumistel mägedel alla lasevad. tubivad kerrigan ja ryan (?)

Keagen

mina ja Kerrigan valmistume katsumusteks et sinna peale jääda.

waves and feel the heat and the wind in your hair.

keagen on the tube.

Mary.

paadijuht Dustin esiplaanil ja keegi tubing.

mina.

Kerrigan ja Kaleb, õde ja vend. Kaleb on umbes 15 ja Kerrigan on mingi 7 või saab 8 aastaseks.

Ryan vees, kui oli juba maha kukkunud selle asjanduse pealt

piknik puude all. ostsime oma naabrite käest 25 doltsiga grilli ära kuna meil endal polnud väikest võtta ja see oli lahe ka. nii tehakse siin syya…ema ja jason

Jason, oma laheda mütsiga. muidu ta paljas pealagi oleks ära kõrbenud.

Jason on a tube.:D

lained yayyy***

vettehüpe. ryan, mina, kerrigan ja keagen.

ilusa päeva lõpetuseks ilus päikeseloojang

buffalo springs’i järv on niii ilusate kallastega ja kõige muuga, seal enamasti elavad ainult rikkad.

lapsed järve ääres. kerrigan on nii nunnu seal ja poisid ikka kaklevad:D

minu vannituba…juuuubeee segaduuuzzz.

lihtsalt ilus pilt, kuigi aken on must, peeglist paistab isa õlgkaabu ja ka väljas olev temperatuur ja mis suunda me sõidame, ehk siis on väljas 79 *F. nii tore ni tore ni tore.

nii lahe päev oli lihtsalt, see 25.07.2010 veel vaid mõned päevad enne minu äralendu Lubbockist.

Thats how it is in Texas :D

heliddance — Tue, 21 Dec 2010 14:50:47 +0000

Niisiis järgmine postitus sellesse lõpetamata blogisse, millele ma üritan siis lõpuks punkti panna ning oma Usa aasta kokku võtta, kuigi nii palju oleks kirjutatda, aga vb ma jõuan ka siin nende mõne postitusega.
Niisiis ema alati ja Mary ka ytlesid mulle seda, et ma olen poiste hull, et kui ma kuhugi lähen, siis ei puudu palju kui poisid mul juba järgi jooksevad. ja siis nii juhtus ka kruisil. See oli nii, et me olime olnud seal mitmel õhtul juba õhtusöögil ning need olid sellised väga ametlikud, kus tuuakse ikka valge rätik ja pannakse sulle sylle ja siis tuleb kelner ja toob menüü ja saad valida kolm toitu, eelroog, põhiroog ja siis magustoit. Ehk siis täielikult nagu mingis hirmkallis restos. minu jaoks oli see nii mega laeh lihtsalt ;D siis enamasti käisime mina Misaki ja Ayumi ning vahel Mary ja baby Ryan ka. Ainult neljapäeval tulid ema ja sandra conny ja arthur. Neil oli siis samal päeval või eelmisel olinud pulmaastapäev. Nad on 35 aastat abielus olnud. minu arust on see niii armas. Nad on üks neist vanadest paaridest, kes on ikka veel armunud, kuigi nad on nii kaua olnud abielus. Siis nad jagasid toitu üksteisega ja ma ütlesin neile seda, et ma arvan et nad on nii armas paar ja ikka näevad veel nii head välja. Siis Conny Ytles et aitäh, neile on seda veel öeldud noorte inimeste poolt. Siis ma ytleisn neile veel, et you know i wish i could be like yall are right now when im as old as yall are. ( ja siis mõtlesin Ryani peale ) Igatahes sisi Conny rääkis mulle selle loo ära, et tema vanaema oli kunagi öelnud seda talle ( connyle) kui ta oli temalt kysinud et kust ta teab kas see mees on ikka õige temale. Ning tema vanaema oli öelnud, et siis sellisel juhul sa lihtsalt tead, et teama on see õige. lisaks veel kui raskeks läheb, siis tuleb palvetada, jumal aitab sind õigele teele tagasi.
Igatahes see oli nii lahe kõik see õhtusöökide asi. Ja sisi meie vastas olevas lauas oli üks nunnu poiss ja siis kui see neljapäevane õhtusöök oli, siis ma kandsin oma seda ilusat Promi kleiti ja ma naeratasin sellele poisile aga me ei rääkinud, sest me olime oma vanematega koos mõlemad. Ja siis juhuslikult ma aga kohtasin teda, selles mõttes, et ma hakkasin oma kajutisse just minema mingi kolmandal dekil ja siis läksin seekord treppidest ning nägin seda tyypi mingil dekil puhtjuhuslikult ning alustasin vestlust ning sain teada, et ta nimi oli Billy. Siis pärast poole saime kokku esimesel dekil ja käisime minu perega koos karaooket vaatamas ja sis õhtul vaatasime veel kood Avatari kuni kella 12ni. Ta oli Arkansasest. Ta oli nii lahe. Samas siis ühel õhtul enne õhtusööki me läksime üles dekile ja Mary tahtis omale tatokat lasta teha, see oli 12 doltsi (väike) ning ta tahtis endale spetsiaalselt lasta teha seda lesbide märki ehk siis kahte naisolevuse märki mitte nagu mees ja naine no ja siis tekkis minul ka väike huvi selle vastu, et mis siis oleks kui ma ka endale laseks yhe teha ning läksime kõik Maryga kaasa, ka Misaki ja Ayumi ja tuli välja et seal oli nii nunnu poiss see kes neid tatokaid tegi ahhah ( jah ma tean mis te nyyd mõtlete) no ja siis ma hakkasin temaga rääkima ja samal ajal ta tegi meile tatoveeringuid. ma sain teada et ta on sellel laeval ainult ajutiselt ja et tal on oma era tatoveeringute tegemise salong makedoonias. Hoolimata sellest et ta oli mingi selline tyyp kes on kusagilt euroopa sellisest imelikust riigist…kui ma mitte ei arvusta, mida ma juba tegin, siis ta oli nunnu. Siis kui ta oli meile teinud tatokad valmis, sis juhtus yks selline asi, et kui me oleks esialgu pidanud maksma 12 doltsi igaüks, siis ta tegi meile soodukat, selles mõttes, et võttis meilt kamba pealt ainult $10 ja meil oli et wow midaaa??? aga temast oli see nii armas see. Ta tegi meile neid oma vabast ajast lõpus, selles mõttes et ta oleks pidanud ära minema juba 6 ajal, ehk siis pillid kotti panema aga meiega läks tal ligi seitsmeni välja ja me meelitasime talle veel yhe kliendi ning ma nägin kui vastumeelselt ta temale seda tegi ning kysis vist kõrgemat hinda ka nii et igal asjal on positiivne kylg ka. Mary muidugi rääkis talle oma tydrukust ja kui õnnelikud nad on ja nii… siis ma andsin sellele poisile oma facebooki ja minult ta ainult ka kysis seda Paar nädalat hijem ta ka lisas mind listi facebookis.
Niisiis reedel õhtusöögil ma kohtusin selle Billy vanematega ja nad olid minust nii vaimustunud. Aga mul jäi mingi selline tunne nagu ma oleks Billy tydruk juba olnud või midagi. Igatahes nad olid nii lahedad, kysisid minu pere ja eesti kohta ja nii. Siis sellel õhtul käisime jälle Billyga ringi, kuid siis hakkas tema loomus mind juba natuke nagu ära tüütama, sest ta oli pisut nagu isegi nohikulik, aga samas päris lahe, kuigi ta ei teadnud mitte kunagi mis me teeme, käisime siis mingit showd vaatamas, mis seal ühel õhtul laval oli, väga naljakas. ( ma aga igatsesin cruisil kohutavalt Ryani järele, sest me olime ju 5-29-10 kokku saanud lõpuks ometi ja ta oli tulnud minu pärast sinna gradustionile et minult küsida pmts kas ta meeldib mulle ka. ja ta sai jaatava vastuse) Siis üsna pea oli viimane kord kui me seal laeval olla saime, kahju oli väga väga kahju oli, sest meil oli u nii lõbus seal olnud. Siis aga algas see tagasisõit. Vähem aega läks seekord kui me tagasi jõudsime. Siis ema andis lõpuks ometi meile meie telefonid ja mu ipodi tagasi. Laeval oli selline asi, et neil oli seal oma mingi mobiilimast ja ka interneti võrk ja nad teavad kohe kui sa lähed netti või chekkad oma texte telefonis. Igatahes Sandra tegi nii et pani oma telegoni korraks sisse ja tal tuli juba mingi 20 sõnumit. Pärast ta pidi maksma roppu raha nende eest. Niisis ema pani need seifi ning ytles et enne tagasi ei anna kui ainult siis kui me tagasi usas juba oleme. Nii siis kui me olime sealt ära juba tagasi galvestoniis siis ema andis tagasi ja ma ei julgenud oma telefoni käima panna, sest ta oli nädal aega tagasi tühjaks saanud tee peal sinńa. Siis kui me olime juba jõudnud La mesasse, siis ma saatsin Ryanile sõnumi ”honey im home” ta saatis mulle koheselt vastu ou my gosh baby…jne ja siis ta helistas mulle koheselt aga mul sai telefon tyhjaks. SIis jõudsime koju ja isa oli niii rõõmus. kodu nägi välja selline nagu me selle olime jätnud sinna Koerad olid nii niiii niii rõõmsad ja hüppasid ja kargasid mööda maja. SIis järgmistel päevadel läksid misaki pere ära ja siis misaki ja siis läks ema tagasi tööle ja kui me jäime kahekesi maryga, siis ma ei tahtnud seal kodus olla sest seal polnud midagi nagunii teha ja ma läksin emaga koos tööle. Seal aga oli selline asi, et esimesel päeval kui misaki läks ära lennukile, siis saatsime ta ära, enne käisime väljas söömas ja siis oligi kõik. Samal hommikul kui enne tööle läksime, siis oli seal yks poiss, kes tuli juurde kes pidi seal töötama. ema rääkis temast juba paar päeva enne seda, et ta oli just narkost vabanenud ja siis ta ema oli ta yle nii uhke olnud, et ta oli pissi testist läbi saanud, mis on siis sellline test, mis tõestab, kas sa oled kuu ajaga teinud narkot, sest narko pysib veres kuu aega selle testiga saab hästi teada. ma sain temaga tuttavaks. ta nimi oli blake ja ta tundus lahe esialgu. Siis järgmistel päevadel ma läksin tööle tema pärast, sest ta oli nii lahe. me rääkisime temaga hästi palju, aga ta oli laisk, selles mõttes et mina ei saanud selle pealt palka aga ma tegin rohkem tööd, kui tema. Ema arust oli see ainult hea. Esialgu kui ma ainult naersin, kui ema midagi rääkis siis Blake nägi nii vässu välja ja tundis ennast häirituna ning siis ma kysisin temalt, kas see et ma naeran, häirib teda. SIis ta ei öelnud musta ega valget ning selle peale ma vastasin ”i wouldnt care anyway” hahah Ja siis yks kord kui tal oli mingi hullult halb tuju või oli lihtsalt haige, siis ma läksin oma hea tujuga tema juurde ja raputasin tema tooli ning siis ta ytles selle peale, : ”fcn quit” mina selle peale läksin lihtsalt minema. Lõuna ajal ta tuli minu juurde ja siis vabandas mu ees et sorry ma ei mõelnud nii. Töö ajast me veel vahepeal vaatasime filme seal ja isegi töö ajast. Blake käis isegi kodus vahepeal ja tõi yhe portsu filme. Nt me vaatsime Law abiding citizeni ja siis the crazies’t ka ja i love you beth cooper ja mingi sarah marshall ja me oleks ka koos vaadanud seda nelja tunnist pearl harbour-i aga meil polnud seda aega teha. kuigi lahe oli temaga Siis me saime võimaluse minna kylastada ka uut ”the Lubbock’s new detention center”. seal me käisime terve töö rahvaga. Seal olid ikka tõsiselt lahedad kongid hahha selles mõttes, et see oli nagu päikeseks jaotatud, kui tuleb tuli lahti, siis blokeeritakse see ära ning tuli ei saa edasi liikuda. Siis meile näidati veel selliseid eraldi konge naistele ja meestele ning isegi suitsiidilise inimese kongi, kus oli beez värv seinas ja seal on ainult lavats, mis oli maa kyljes kinni, see nägi välja nagu betoon aga see oli betooni ja kummi segu, nii et see on natuke pehme ka. Toa keskel on ainult väike äravoolu auk mis on kaetud restiga. Siis meile näidati veel terver seda vanglat ja turvasysteeme ja kõike seda mis seal toimub.
Forrest Gump. Kunagi me vaatasime USA ajaloo klassis filme ajaloost ja siis me vaatasime Forrest Gumpi ja see on midagi selllist mis jutustab Vietnami sõjast. Seal olid quoodid: ”Me and Jenny go together like peas and carrots”
”Run, Forrest, run” jt.
samas aga pole seda filmi siin eriti paljud just nainud, kui arvestada seda muidugi ka et et see on usa võitlusest vietnami sõjas. Teine väga väga väärt film oli ja on Pearl harbor, mida ma vaataks veel. see on lihtsalt nii hea
Siis veel käisime ykskord Blakega kahekesi meie osakonnast yhel istungil kohtusaalis, kus oli palju inimesi ja tuntud inimesi valimisjaoskonna jaoks. Seda filmiti ka ja see läks fox newsidesse ning isa vaatas hommikul uudistest meid Blakega. ytles veel, et kes oli see poiss olnud, kes mu kõrval istus. some handsome young man i love my dad. his jokes were the best in there hahah. Blake aga oli igaljuhul parim mis minuga töö elus juhtus. Siis viimasel päeval enne seda viimast kaht päeva ma kysisin temalt enne kui ta ära läks, kas ta kavatseb mulle kirja kirjutada ja siis ta ytles, et i will, if you want me to. Niisiis mina talle kirjutasin, aga ma mõtlesin et tema mulle ei kirjuta raudselt et ta pole ma usun kellelegi kirjutanud. AGa ma eksisin ja eksisin väga palju, sest see oli kõige armsam kiri terves ilmas. see ytles väheste sõnadega niiii iii´palju ära, et ma hakkasin nutma selle peale kui ma seda lugesin. sest ma mõtlesin, et ma ei näe teda vb enam mitte kunagi ju sellisel kujul ja ta oli mu hea sõpa, kes usaldas mind ja keda ma usaldasin. Siis sellel viimasel töönädalal me liigutasime seal warehouses kappe või mingeid raskeid metallriiuleid ja selle tagant tuli välja valge sein. Mina, nähes seda valget seina mõtlesin, et oh kui lahe oleks sinna midagi joonistada, sest et see on ju valgge ja niikuinii tulevad uued asjad ette sinna. Niisiis ma ytlesin Blakele et tead mis me võiks ju siia joonistada, siiia valge seina peale ja siis ema ytles et eiiiiii heli sa ei tee seda. Blake samal ajal kysis, kas ta toob mulle kriidi aga ma ytlesin et mis sa selle kriidiga ikka mässad, et too veekinder permanent marker ja siis me kirjutasime sinna seina peale ja tegime temaga selle pooleks nö et pool kirj mina ja pool tema ja osakese Mary. Siis aga ema tuli meie juurde ja kysis et mis me teeme ja oleks shoki saanud kui ta nägi et me oleme sinna kirjutanud. Selle peale võtsime mingit õli baasil bensiini lahust ja siis pidime selle sealt maha saama ja samas me ei saanud, no vähemalt minu seinapoolne osa oli ikka nii ära kirjutatud täis et miskit hullu. Ja siis me võtsime traatharjad ja mina nyhkisin enda poolt tema enda oma. Naljakas oli, kuigi Blake kogu aeg iga natukese aja pärast korrutas jälle, et heli you know what you are dork, you are dumb…my quote was something but yours was bs ja midagi sellist ise aga minuga manipuleerides ;D Ema läks ja ytles seda oma ylemusele et me nii tegime ja aga sellest ei tulnud suurt asja. fiuuuhhh õnneks. Naljakas oli ikka. LIsaks me lasime yksteist Blakega mingite kummidega kogu aeg ja niisama lollitasime. Viimasel päeval tööl, enne seda kui ma ära oleksin pidanud minema, siis ma läksin Ashtoni ja Jacobiga välja, mille peale Ryan oli pisut armukade kyll…aga pole hullu, sest nad olid mu parimad sõpad ja ma lihtsalt pidin nendega ringi käima ja lihtsalt ringi tsillima. Nad olid nii lahedad. Me käisime ihopis pannkooke söömas, seekord kyll ilma Malteta, millest on kahju kyll, sest Malte oli nii lahe aga ta pidi meid enne sealt maha jätma, kui mina neid…aga lõbus oli sellest hoolimatagi. SIis kui mulle mu sõpad järgi tulid, siis ma pidin taha minema, kus oli Blake ja temaga hyvasti jätma. Ma läksin ta juurde ja ytlesin, et hey Blake, i got to go now and im gna leave on wednesday. So i wish you all the best you were so great, i had a lot of fun when working with you im gna miss you and you have a great life, okey ning ma kallistasin teda ning siis vaatasin talle otsa ning nägin sellist kurbust tema silmades. Vaatasime yksteisele otsa pikemat aega ja siis läksime lahku, ma läksin jacobi, ashtoniga. Mul oli Blakest kahju, sest mina tegin temast sellise pisut rõõmsameelsema inimese. nagu ta oma kirjaski mulle kirjutas, et ”working with you was a treat. i really enjoyed it and you ended up making my day even when i always didnt show it out.” ma hakkasin teda armastama nagu oma vendi. Samas sain ma kõikide nende inimestega mu töölt hästi lähedaseks, niii Sandy, Davidi, Blake, Gloria, Masooonnnn!!!, Dorothy oli lahe vahel, siis oli see yks naine seal, kes kutsus mu enda juurde, ma ta nime enam ei mäleta aga ta andis mulle Texase rahvuslille seemned, milleks on Blue Bonnet ja ytles, et need lähevad kasvama ja siis sa ei unusta kunagi texast ara. Siis olid seal veel Johnny ja Matt…no nende vastu ikka ei saa. Yks istus kogu aja facebookis ja siis ytles et ta töötab nii palju Matt aga tegi koguaeg mingi jube suure printeriga. Blakega me kuulasime seal töö juures kogu aeg kas kiss.fm-i või country raadiot, sest et mulle see meeldis, sealt esimesest tuli koguaeg ainult sama muusikat. Siis me kogu aeg laulsime neid Kevin Fowler ”pound sign” või siis ”lover lover” või ”chicken fried” või mingit muud kantri muusikat kogu aeg…”…lover lover you dont treat me no good no more..” aga see oli nii naljakas, sest me tantsisime seal kogu aeg ja mina laulsin kasvõi kõvasti ja valesti kaasa ja Blake naeris mu yle Ja vahel nalja pärast kuulasime ka mexiclaste raadiot ja klassikat ehk siis otsetõlkes ”seakisa” hahah Blakest jääb mulle ainult head mälestused. Ma hakkan teda igatsema, kõike temas, kuid samas on see kõik ta nii sassi keeranud, et ta tegi narkot.
Ma veel jõudsin viimasel nv-l käia Jasoni ja Stefanie ja Kerrigani ning Keagani ning Kalebiga koos nende kirikus. See oli nagu mega lahe, sest seal olid laval räpparid kes rääkisid oma elust ja siis ristiti kedagi seal avalikus basseinis. Kerrigan võttis oma suure nuku kaasa sinna oma väikeste kirikusse, sest suurtel oli oma osa ja väikestel oli oma osa, mis neile seal õpetati. Kerrigan pärast aga kurtis, et kõik olid tema nukku tahtnud katsuda ja midagi sellist. Sest tema see nukk oli olinud täpselt nagu väike laps või beebi.

mA MÄletan seda kuidas ma Matti tundma sain koolis…see oli nii, et Piret oli mulle öelnud et seal Cooperis käib Matt ja ta on Justini sux. Ja siis ma seisin seal järjekorras ja siis ytles mu nime ja ma ei pannud seda tähele kes ta oli või kust see tuli ja siis ma ytlesin et jah mina olen Heli ja sa oled Matt, eks? siis tema ytles, et sa oled see pIreti sõber? ja nii see algas…onju Piret

Ryaniga saime olla vahelduva eduga koos ja mitte koos, sest meil olid igasugused sellised käigud,mis mu emale ei meeldinud ja sellega seoses oli imelikke jamasid ja tyhiseid tylisid. Siis yhel päeval pärast seda kui mul töö läbi oli siis Ryan ootas mind United Supermarketsi ees on 98th str. Ja siis me polnud yksteist pikemat aega näinud. Tema ema andis mulle terve kotitäie jellybeanse. Need on mu lemmikud ja aga pärast ma jätsin need kogemata Tyleri autosse. Siis käisime ringi ja olime niisama. Ehk siis lahe oli niisama koos olla ja ringi käia.
Juhtus kord ka selline asi, (umbes mingi nädal enne minu äraminekut) kui me olime naabrite trampliini peal Ryani ja Lilianaga ja siis hüppasime esialgu hästi ettevaatlikult aga siis ma ei tea mis juhtus aga Ryan hüppas korra hästi kõrgele ja kukkus mulle peale, ma püüdsin kyll eest ära minna, aga ma ei saanud ja siis ta lendas mulle täie raskusega peale. Mul käis kaelast ja selgroost sellised raksud läbi, et midagi jubedat. Ma jõudsin juba läbi mõelda mingi sada asja, et kas ma jään nyyd puuetega inimeseks ( mis see sõna selle kohta on? ) aa invaliidiks? või kas ma olen ikka teadvusel või juba surnud? see oli nii jube sest ainult mida ma kuulsin oli ragin mu seljas ja kaelas. Siis Ryan oli nii ehmunud et ta ei teadnud mida edasi teha ja võttis mu enda sülle, ma ei saanud ennast liigutada alguses, aga pärast läkks paremaks, siis ta korrutas ainult, et baby im sooo sooo sorry, im so dumb, i did that. are you hurt, are you okey, does it hurt anywhere, is your neck okey. Ma ei julgenud oma emale öelda, ma mõtlesin, et kui järgmine päev mingit hullu peavalu ja sellist tunnet pole nagu truck oleks sust üle sõitnud, siis vist on okei… ja ma ei öelnud midagi. Just samal päeval oli mingi suht kuum ja mõnuzz ilm ka väljas ning naabrid otsustasid oma laiskuse kokku võtta ja basseini ules panna

bassein, milles vesi on jääkülm.

there comes my man…with dogs barking around.

seal on minu väike Liliana

Ryan

LIliana the cutest little thing alive.:D

baby girl .;)

aaaw. (;
ja siis järgmisel päeval emale helistas Lilly ja kysis kuidas mu kaelaga on lood ja siis ema kysis pärast minu kaest, et mis sellega on ja siis pidin talle ikka ära rääkima…ta ei saanud eriti pahaseks minu peale aga toon langes jälle ryanilt maha…

Siis kui me piretiga kord klubis…ou i mean baaris käisime, ehtsas texase smoking bar, koos lahedate inimestega ja mexiclastega, kes meid kui kahte blondi vaatasid

those are my mom and dad, when we went out to eat one time…lihtsalt vist niisama või ema ja isa pulmaastapäevaks või midagi sellist. they are eating the best thing in the whole world, the cheese queso extra, in Abuelos. Man, i miss it tooo much

see on minu Ryan…tema kodu juures skateparkis.

see oli siis kui ma juhtusin juhuslikult nägema Lamari yhes mööblipoes, ta magas diivani peal ja siis ta isa viskas talle mingi pluusi või asja ja siis ma pöörasin ta poole juhuslikult ja vaatasime pikka aega yksteisele otsa kuni ma istusin tema kõrvale ja rääkisime, ma polnud teda niiiiii kaua näinud. käisime ema ja isaga kööki uut lauda vaatamas ja ka elutuppa diivaneid tsekkamas.

selle pildiga on mingi jama et ma ei saa seda pöörata…aga see on minu Kerrigan baiby:D

mina ja Kerrigan baby.

sellel päeval kui ma koju jäin spetsiaalselt et oma kahe kullakesega aega veeta. KEagen ja Kerrigan. I LOVE THEM!!!

see on praegu kõik sellest, panen järgmisesse palju pilte.
kalli
HELI

memories that wont let themselves to get forgotten, cause every step here i take remind me those…

heliddance — Fri, 15 Oct 2010 17:58:45 +0000

a href=”http://heliddance.files.wordpress.com/2010/10/img_2661.jpg”>
Jamaica rannas.
küsimus, kus kasvab ananass?? ja vastus on et põõsal või taimel tegelikult, kui aus olla ja igal taimel yks…ja sellelt pildilt, või vähemalt yhelt neist saab selles veenduda.<

mina ja baby Ryan ja Misaki enne kruisile minekut dying to get thro the customs and to get to the cruise ship

Jamaica rand…mmmmmm ni mõnus oli see soolane kuid imepäraselt meeldivalt soe vesi

kui me olime merel, siis sõitis mööda Piraatide laev…turistidega…

Caymani saartel surnuaed, mis minu arust oli yllatavalt ilus ja hästi korraldatud, oli surnuaed, millest me kyll mööda ainult sõitsime, aga giid rääkis sellest palju

caymani saartel oli selline koht nagu Hell ja see oligi pmts selline ka, mis oli kunagi laava ja selle kivistumisest tekkinud kivistisi kutsutakse helliks, ehk siis põrguks…

thats whats been called the HELL.

seda väikest loomakest olen ma kohe kaua näha tahtnud elusalt ja nyyd avanes selline võimalus. näed kuidas maailm võib yllatada. yayyy**

ja lähivaates ka kameeleon.

Rummivabrik. Seal olid kõige paremad ja magusamad rummid yldse. kookost, mangot, banaani, puuviljade jpm ja see oli nii maguuuzzz

*tänavapilt* Caymanis.
‘
endiselt veel caymanil, taga vasakul on ”meie laev” ja teine on sarnane aga teise nimega

krokodill poseeris meiega

mehhiko hoolimatus või siis iseenesest mõistetavus, et lapsele kiiver poleks pähe mahtunud…aga mis temast siis nii järele jääks kui nendega mõni õnnetus juhtuks? :O ?
home sweet home pärast cruisi…

chibe tal on kyyned valgeks lakitud

see juhtus pärast meie kodust äraolemist kodust nädal aega….terve nädala ajaga oli isa kogunud kõik ajalehed kapi peale ja võtnud vabaduseks käia igal õhtul väljas söömas käinud

guy:he’s fag; girl:he’s hot…guy:she’s hot; girl:she’s a bi**h :)

heliddance — Tue, 31 Aug 2010 20:11:52 +0000

SO here i am again. Avaldan jälle maailmale tundmatuid lugusid mis seni veel pole seda ilmavalgust näinud.
Mida ma siis terve selle juulikuu seal tegin, kui esialgu ma oleks pidanud ära koju eestisse tulema ju juuuni lõpus, aga kuidagi ei tahtnud Ameerika tolmu jalge alt ära pühkida, siis ma ootasin, et äkki kui ma enne ära ei lähe, siis saan veel sõpradega ringi möllata, kuid reality oli vähe teine tegelikult, sest kõik mu sõbrad olid selleks hetkeks kadunud kui mina lõpuks avastasin et juuni on otsa saamas ning peaks sõpradega veel selle viimase kuu koos veetma.Tegelikult oli muidugi mul ikka veel sõpru ja nii aga, lihtsalt kõik olid kas kusagil teistes osariikides, puhkamas, tööl või vanaema juures maal…ning mina olin ikka siin. Selle asemel, et igavusse ära surra ning nisama kodus passida Maryga, kes polnud suurem asi kaaslane sellistel puhkudel, otsustasin ma minna hoopis emaga koos tööle, sest ma teadsin, et seal niikuinii kõik armastavad mind ja ma oleks ka emale abiks. Kui ma olin seal olnud mingi kaks nädalat, siis yhel hommikul tööle minnes oli selline asi, et sinna tuli nö praktikandiks ja emale abiks yks poiss Blake. Esialgne arvamus temast oli mingi crappy, selles mõttes, et ta oli laisk ning ei tahtnud ega viitsinud eriti tööd kaasa teha, kuid siis kui hakksime rääkima, siisi oli ta väga tore ning sõbralik ning meist said küllaltki lähedased sõbrad ysna pea, kui aus olla ning me usaldasime suhteliselt asju yksteisele, mida ma emale ei saanud öelda. Otseloomulikult ma ei rääkinud kõikides asjadest talle. Selleks oli mul mu enda journal voi diary, kuhu ma igal pärval peaaegu kirjutasin. No ja samas olid pisut tylid ka minu ja ryaniga. Ma ei ytle, et minu ja ryani vahel oli miskit viga või et me läksime selle luhikese ajaga juba tylli, aga seda, et iga kord, kui ma temaga välja läksin, siis oli mingi tyli emaga sabapidi järel lohisemas. Selle peale ma siis vabandasin ta ees ning jälle läks elu tagasi oma radapidi, kuigi usaldus on selline asi, et kord kui sa seda murrad, siis on seda tugevdada järjest raskem iga kord. sama on ka õhukese jääga kevadel. kord kui sa usaldust murrad, on nagu iga järgneva sammuga kergesti mõraneva jää puhul. Ning kui on veel viimane piisk jäänud karikasse, siis on ka usaldus samas kohas…
Igatahes, anywho, ma käisin ema juures tööl et talle abiks olla ning teda aidata, sest ma teadsin kui väga ta selg talle haiget teeb ning liigesed valutavad, ise selle juures mingit palka ega midagi saamata. Samas aga ostis ema selle eest mulle koju eestisse toomiseks komme ning ka mõningaid riideid mida ma olin tahtnud ammu osta ning dikikasse uue 4 gigase mälukaarti, mida ma samamoodi polnud ise raatsinud osta. Ta oli nii hea mu vastu No ja siis sain aga ka veel Ryani, tema vendadega ning Tyleriga ringi hängida, seda ema mul veel lubas teha, niivõrd kuivõrd. Kui ma olin midagi valesti teinud, siis ma yritasin seda igal ettejuhtuval võimalusel parandada ning vabandada ning olla talle abiks. Kord juhtus selline asi, et ema viis mind pärast töö lõppu Ryani juurde. Ma igal päeval ei julgenud küsida nagu mary käis oma britta juures iga teine päev. vastandlikult sellele saime me ryaniga yksteist näha ainult nädalas korra või nii…aga sellest piisas ka täiesti, sest me mõlemad teadsime mida me tahame ning kui nyyd tagantjärele mõelda, siis oleks see vb isegi kahjustavaks saanud, et me oleks igapäev yksteist näinud. Samas aga me pidasime kõikidele nendele tylidele ning raskustele Ryaniga vastu ja ma usun et seda suhet jätkub meil veel kauaks, sest minu arust, ma tean et teid see ei huvita, aga minu arust on ta kõige nunnum poiss, keda ma selle aja jooksul kohtasin ning yldse on ta mu eelnevatest poistest kõige parem. Igatahes, tagasi teemasse minnes, siis…yhel lõuna ajal, pärast sellist suuremat sorti arusaamatust helistasin ryanile lõuna ajal, et lihtsalt öelda tsau ning vastu võttis hoopis tema ema ning kysis et kas ma ei saaks hoopis sellel päeval minna nende juurde, selle asemel, et ryan meile tuleks ning ma pidin tõdema, et see pole vist võimalik, aga ma andsin väikse võimaluse ning läksin andsin emale telefoni ning nad räääkisid ryani emaga asjad sirgeks, kõik selliseda arusaamatused, mis olid jäänud arutamata emade vahel, sest kunagi ju ei tea kas ma räägin oma emale sama juttu mis ryan oma emale. Igatahes…sellega oli asi otsustatud ning ema viis mu ryani juurde ainult selle pärast, et poisid pidid minema stompi tantsu trenni ning ema arvas et mulle võiks see meeldida. Viimase asjana ta ytles mulle et you be good. Samas ma lasin tal need reeglid yle korrata, mis ma pean tegema või mida ytlema jne. Stompi trenn oli omamoodi eriline ja väga huvitav, kui ausalt öelda. Sellist polnud ma veel näinud ning ma jäin väga väga rahule, et ema mul sinna lubas minna. Koju jõudsin õigeks ajaks ning tänasin ema selle võimaluse eest et ma sain sellist asja kogema minna. Samas juhtus seal selline asi Ryaniga, et olime kõik seal; ryani ema, ryan, taylor ( ryani väike vend), tyler ning zack. No ja siis ma kohe kui ma sinna nende juurde läksin, vaatasin,et ryan on kuidagi tujust ära. Ma küsisin et mis viga on et kas midagi juhtus, siis ta ytles et ei kõik on korras ning pole hullu, ta saab hakkama. ikkagi see asi ei andnud mulle rahu. Ma tean, et teda oli hairinud see armukadedus kogu aeg, sest ta teab, kuidas ma ka tylerile meeldisin. kuigi ega tyler mulle külge ei löönud, kui me kolmekesi olime. Mina aga ei läinud enamus aegadest sellega kaasa, mis tyler mulle ytles. Ning siis poisid hakkasid stompima nende enda kiriku juures koos mingite nende sõpradega. Ryan oli koos ühes grupis tyloriga ning tyler ning teised teises , sest seal olid veek mingid teised nende sõbrad trenni läinud. Ma aga nägin et midagi oli ryani sydamel, midagi mida kõik nägid, aga keegi ei osanud välja lugeda. Seekord isegi mitte mina nign kui Ryan ei suutnud absoluutselt keskendud tantsusammudele, siis kõik imestasid mis tal viga on. Kui oli koos harjutamise aeg, siis esialgu ryanil läks kõik hästi, kõik tuli välja, kuid kui ta korra mulle otsa vaatas, oli sellel lõpp. Ta ei suutnud enam keskenduda ning ta ema ytles talle midagi, mis ta endast välja viis ning ta läks kõndis minema ning hakkas nutma. See aga pani mind ka mõtlema, et mis see siis olla võis. Teda läks otsima yks ta sõpradest ning kui ka tema enam tagasi ei tulnud, siis otsustasime mina ja beverly, see on Ryani ema nimi, teda otsima minna ning leidsime nad seal samam nurga tagant trepi pealt istumas ning rääkimas. Ma kõhklesin, kas minna nende juurde või mitte, kuid nad olid niikuinii mind juba näinud ning ma läksin siis sinna, korraks puudutasin Ryani õlga ning leidsin paremaks mitte sinna jääda ega midagi pärima hakata, vaid jätta nad ning tagasi minna. Siis kui läksin tagasi hakkasime Ryani emaga rääkima ning ta rääkis mulle jumalast, sest ta on true katoliiklane ning usub väga tugevalt jumalasse ning ta ka rääkis kuidas ta oli hakanud jumalat uskuma, et se oli juhtunud nii, et kui poisid olid veel väikesed, siis nad olid sattunud mingisse raskesse liiklusõnnetusse ning Ryan oli peaaegu surma selles saanud ning ta viidi haiglasse, kuid seal ei selgunud eriti et midagi oleks juhtunud või viga olnud. ehk siis nad hoidsid teda seal kauemat aega ning yhel hetkel oli ryan hakanud tõmbuma hallikaks või lillakaks ning siis tehti talle operatsioon, sest tal oli olnud selline sisemine verejooks, mis oleks ta võinud tappa. Samuti lamas ta pärast operatsiooni koomas ja yhel hetkel hakkas ta pulss langema ning järgmisel hetkel ta jälle elas. Kui väike ryan silmad lahti tegi, siis oli ta ema talle otsa vaadanud ning ryan oli temalt kysinud, et hey mama, where have you been. Ta ema oli nutma hakanud ning kysinud õnnest, et aga kus sa ise oled olnud? Siis aga rääkis ryan kuidas ta oli nagu kõndinud mingis tunnelis, mille lõpus on selline ere ja hästi kirgas valgus, et sellesse ei saanud isegi vaadata ning ta oli sellele lähenendud ning tundnud sellist ääretut õnnetunnet ning kõike sellist nagu et ta on üliväga õnnelik nign rahul selle kohaga ning siis oli keegi tema nime hyydnud ning ta oli sealt rahust minema kistud nagu kaasa imetud ning toodud pärismaailma tagasi ning teda oli ilmselt sealt teispoolsusest tagasi aidatud. See andis ryani emale mõista, et jumal on päriselt olemas ning ka mulle ning minus tekitas see äärmiselt sügava tunde selle vastu, et jumal on olemas ning kui palju on ryan yle pidanud elama…Nii kui ryani ema selle jutu lõpetas, tuli ka ryan tagasi ning beverly kysis et kas kõik on hästi ryaniga ning ta ytles napisõnaliselt ainult, et on jah. Samas aga ta rääkis mis tegelikult toimus temaga, et ta oli tahtnud olla sama hea kui oli tyler, sest ta teab, kui väga mulle tantsimine meeldib ning ta oli mu pilgust ära nainud, et mulle jubedalt meeldis ka see stomp ning ma vaatasin kuidas tyler oli seda teinud. Ning siis ta rääkis, kuidas see kõik talle jubedalt haiget teeb, et ma pean lahkuma ning see oli peamiselt selle pärast, et ma pean ära minema ning ta kardab mind kaotada. Ma siis ytlesin talle, et seda ei juhtu, et ma olen tema kõrval ning mul on väga hea meel, et ta mul olemas on ning ma olen talle igati toeks ning ta võib mulle kõike rääkida, misiganes ta tunneb, et on südamel. Siis kallistasime ning sellega oligi seekord see lahendatud ning ta meel läks paremaks, emale ta ei pidanud vajalikuks seda seletada. Muidugi kõik nad teavad, kui väga me yksteist armastame. (july 13, 10)
Igatahes teisel korral sain ka nii välja minna, et läksin nende juurde ning sellega oli mingi selline asi, et Tyler oli seal ning siis ma koputasin ja keegi peale tyleri ei kuulnud ning ma läksin tema selja taga ryani tuppa ning tyler ytles midagi, mille peale ryan midagi inetut ütles ning tyler ytles et are you sure you want to talk this way ning ryan ytles selle peale midagi ning siis astus ise eest välja ja ryan läks elevusse sellest ja vabandas et ta oli nii rääkinud. Siis olime tema juures natuke ning siis käisime mallis ning siis kohtusime veel juhuslikulr Ralphiga ja lihtsalt käisime ringi ning ma nägin juhuslikult kamillat. Ema lubas mul välja jääda uskumatult kaua, kuni kella 12ni ning enne oli kokku lepitud et kl 11, aga siis kui ma helistasin talle ning poisid taga karjusid et kas ma saaks jääda keskööni siis ta lõpuks lubaski. (july 16) kodus olingi täpselt kella 12ks ja punkt. Kui koju jõudsin, siis oli mary ikka veel yleval. temaga juhtus selline asi, et nad läksid brittaga lahku, sest nad otsustasid, etnii on lihtsam ning pealegi on brital ka mingi vaimuhaigus, mida eriti ravida ei saa ning selle tõttu on ta ennast ära tahtnud tappa ning ka ta lähikondseid kaasa arvatud mary ning see oli lihtsalt parim võimalus. Siis järgnevad päevad olid tema jaoks lihtsalt jubedad, sest ta ei saanud magada ning oli terved ööd magada ning tõstis oma toa ringi ning kõike sellist ning siis ma olin talle toeks. Mary usaldas mõned faktid britta kohta, mida ta emale ei saa öelda, nt seda et ta on võõrutusravi läbi teinud mingi 8 klassis ja niii…ning kunagi ma kuulsin kuidas nad kaklesid brittaga, kui see siia tuli ning siis see ajas mulle hirmu nahka, sest sealt lendasid sellised sõnad, mida ma veel polnud ma tasakaaluka ning vaikse mary suust kuulnud. Sellest tal aitas veel yle saada vincent, kes oli talle väga suureks toeks.
Yhel pühapäeva hommikul aga tuli ema minu tuppa ning ytles, et heli kas sa saaksid naabrite juurde minna selle pärast, et neil oli öösel hakanud akvaarium lekkima ning siis oli terve põrand vett täis. Ema: eric had nearly busted his ass twice !” Siis ma läksin sinna naabrite juurde ja aitasin panna saunalinasid maha etise ei libiseks ja teised ei libiseks. Sis ta tõi mulle linnast lõuna ning sellle aja peale ma olin kalad kõik välja koukinud sealt ning mary viis nad meie suurde akvaariumi. Siis kui eric tuli tagasi selle voolikuga et kõik vesi välja imeda sealt, siis ma sain koju ära minna ka. Järgmisel päeval pani ta akvaariumi craig’s listi tasuta plus kalad saab tasuta kaasa. Sooner aga hakkasid need naabrite kalad meie omasid sööma ning lõpuks tapsid meie väikse või õigemini meie suure ning tugeva musta kala Billy, chase lemmiku, ära ning need teised kalad sõid temal silma peast välja ning ta ujus esialgu ilma yhe silmata ning siis pärast ka teise silma ning lõpuks me olime sunnitud tema piinad lihtsalt lõpetama ning isa viskas ta prügikasti.
Siis yhel korral, selle kupäev on mul isegi veel meeles, olime kokku leppinud Ryaniga et me lähme koos minu kirikusse ning siis ma muidugi ei uskunud, et ta saab minna ning mul on isegi selle kuupäev veel meeles, see oli july 21st. Siis aga ma ei öelnud emale et ta läheb ka vb kirikusse. M ategelikult sain seda alles teada ise ka viimasel minutil ja me jäime hiljaks ka sellele, aga vahet pole ka suht.sest mepolnud viimased kes seal hiljaks jäid. Ema enne minu autost väljaminekut veel toonitas, et you be good. Ning seekord me mingeid probleeme ei põhjustanud seal ning kõik oli hästi.

päris palju kirjutasin siia ning pole praegu jälle nagu enamasti see on, aega pilte panna siia yles

kalli kalli.
ma kirjutan siis lõpulausekesed varsti ära.

What comes around goes around :D

heliddance — Thu, 26 Aug 2010 14:30:39 +0000

Niisiis siin ma jälle olen, kirjutan edasi seda blogi siin või siis nö avaldan veel neid lugusid mida seni avaldatud pole…
Muide 14.juuni oli see kuupäev, millal Misaki lahkus Ameerikast. Ma tegin neil lennujaamas marki igatahes, selles mõttes, et emal hakkas minu pärast küll piinlik vist. Kui Misaki läks sinna tolli juba ette ära, siis ma tegin nagu hakkaks nutma ja tegin ”uääääääääää MIsaki dont leave me” ja siis kõik tollitöötajad vaatasid mind sellise kaastundliku pilguga nagu on minust kahju. Selle peale ema ytles et ta läheb ja ootab autos koos Maryga. Lisaks oli ta enne proovinud panna Misakile Raggae-bananat kotti panna või nagu misaki seda kutsus, banana baby lol
Igatahes see selleks…
pärast seda jubedat tormi isadepäeval oli edasine rahulikum, kuigi ikka veel müristas peaaegu iga päev ja oli äikesetorme ka.

Ma olen enda yle nii uhke et ma sellise vapustava pildi sellest Taxase välgust tabasin
Töö juures käisime Blakega ykskord mingit arutelu kuulamas ja siis sattusime telekasse voi uudistesse ja isa hommikul vaatas neid ja märkas ka meid. Siis jälle ykskord käisime Blakega mingil workshopil, mis oli jälle meie töökohas. Seal oli igasuhuseid erinevaid kohti ja organisatsaioone kust abi leida üles märgitud ja ned olid oma kaupa ja teenuseid tulnud tutvustama. Me siis peatusime Blakega rehab centeri juures, mis on pmts võõrutusravi keskus ja seal oli eksponeeritud kõiki neid narkootikume mida sai…exctasy crack jne jne ja ma usun et ma pole seda veel rääkinud, et Blake oli ise ka sellel teel ja käinud läbi selle raske kivise tee et tagasi normaalsete inimeste sekka saada ehk siis kui öelda otse, siis Blake viisid võõrutusravile tema oma vanemad ning tal lasti valida, kas ja keda ta valib, kas narkootikumid või perekonna ja sõbrad. Ta otsustas siis valida viimase. Talle meeldis mulle rääkida igasuguseid lugusid oma võõrutusravist, siis kui me juba oli me õppinud yksteist usaldama… Igatahes huvitav oli temaga. Blake oli ka yks põhjustest, miks ma tahtsin emaga igal hommikul tööle kaasa minna, sest ma selle eest palka ei saanud, et ma seal töötasin. Selle eest aga ostis ema mulle hiljem riideid ja komme ning muid asju mis ma saaks kaasa võtta..
Jaanipäev oli huvitav…ma sellest vist olen kirjutanud eelnevalt, aga sellega oli selline asi, et me käisime kirikus ning ma võtsin sinna Ryani ka kaasa, sest ta pole minu kirikus kunagi käinud…pärast jumalateenistust jäksime Ryaniga jalutama ja selline ilus ja mõnus kuuvalgus oli ning hästi romantiline oli.
babies…minu väiksed keagen ja kerrigan pärast väsitavat päeva
Tavaliselt kui Ryan minu juures käis, sis ta pidi ära minema kella 9ks alati ja see ei tohtinud olla pool 10 vaid 9 ja punkt.
Ma lasin endale kruisil teha tatoveeringu…võltsi muidugi…

in everyday shopping with mom and misaki in walmart. LOL

Misaki inu väike õeke
niisiis ma nüüd lähen ja varsti kirjutan edasi…

bye now love yall